gamosvla forumze “globalizacia da civilizaciaTa dialogi”. Tbilisi, oqtomberi 2004 w.

Âûñòóïëåíèå íà ôîðóìå «Ãëîáàëèçàöèÿ è äèàëîã öèâèëèçàöèé», Òáèëèñè, îêòÿáðü 2004 ãîäà.

International forum on “Globalization and dialogue between civilizations”, Tbilisi, october 2004.


globalizacia da saqarTvelos istoriuli gamocdileba

am moxsenebisaTvis qarTuli ena amovirCieT ara marto imitom, rom qarTuli saubari mogvenatra, aramed ufro imitom, rom misi Sinaarsi upirveles yovlisa qarTvelebs exeba. siWabukidan CagvrCa maxsovrobaSi ernest hemingueis erTi moTxrobis saTauri. igi italiur frazas warmoadgens da ase JRers: “Che ti dice la patria?” – “ras geubneba Sen samSoblo?”

ras gveubneba Cven Cveni samSoblos da Cveni eris gamocdileba? axlandeli globalizaciis msgavs procesebs kacobrioba da, masTan erTad, qarTveli eri pirvelad xom ar awydeba. sparseTis, romis da Semdeg bizantiis imperiebi, arabuli, Turquli, monRoluri eqspansiebi, Semdeg, dasavleT-evropuli civilizaciis arealSi moxvedra, risi erT-erTi gamoxatuleba ruseTis imperiaSi Sesvla iyo, _ TiToeuli es movlena axali msoflio wes-wyobilebis da globalizaciis erTgvar analogs da repeticias warmoadgens. “yovelni gansacxromelni Senni da Relvanni Senni me zeda-gardamxdes” (fs 41, 8) – daviT mefsalmunis am sityvebis gameoreba sruli uflebiT qarTvel ersac SeuZlia. zogierTi amgvari movlena mravali erisTvis da, maT Soris, qarTvelebisTvisac ukiduresad mwvave, tragikul, SeiZleba iTqvas, apokalifsur xasiaTs atarebda, ara erTi eri gadaagvara da gadaaSena.

maTgan yvelaze sasikeTo da nayofieri – erTi mecnieris wodebiT, “bizantiuri Tanamegobroba” – mainc uamrav safrTxes Seicavda mis rkalSi Sesul erTa da, maT Soris, qarTvelTa, religiuri, erovnuli, kulturuli da sxva gvaris identurobisaTvis.

rogori iyo Cveni winaprebis reaqcia am movlenebze, maTi pasuxi im kiTxvebze, im gamowvevaze, romelic RvTis gangebiT maT winaSe zedized aRimarTeboda xolme. Cven am sakiTxs amJamad religiur, sarwmunoebriv aspeqtSi ganvixilavT, magram zogierTi niSani zogadad qarTvelebis yofa-qcevasac axasiaTebs, axal, uCveulo politikur, sarwmunoebriv, kulturul movlenebTan mimarTebaSi.

Cven migvaCnia, rom qarTvelebis midgomaSi sami saxasiaTo niSani gamoiyofa: monawileoba, anu axal viTarebaSi Cabma, erTguleba odesRac aRqmuli marTali sarwmunoebisadmi da samarTliani da Semwynarebluri, Tanamedrove terminologias Tu mivmarTavT, WeSmaritad ekumenisturi ganwyoba istoriul gzaze Sexvedril sulier gamovlinebaTadmi.

I

yvelaze STambeWdav magaliTs qarTvelebis unarisa Caeban ama Tu saerTaSoriso, msoflio ganzomilebis moZraobaSi warmoadgens maTi monawileoba Zveli qristianuli samyaros cxovrebaSi. maT gaamarTles ovidiusis mier Tqmuli: "Omne solum forti patria (e)st, ut piscibus aequor" (“mamacisaTvis mTeli qveyana samSobloa, rogorc TevzebisTvis wylis sivrce”). am “aequor”- ad, xelsayrel sivrced, sadac isini ise grZnobdnen Tavs, rogorc Tevzi wyalSi, qarTvelebisTvis msoflio saqristiano, msoflio eklesia gadaiqca, romlis nawilad isini sabolood IV saukuneSi Seiqmnen. am droidan qristianuli ekumenis aRmosavluri naxevris bevr kuTxeSi qarTveli moRvaweebi da qarTuli savaneebi gamoCnda. wminda miwa, aRmosavleTis sxva wminda adgilebi qarTvel momlocvelTa mogzaurobis miznad, bevri maTganisTvis sulier samSoblod da saboloo gansvenebis sanukvar alagad iqca. bizantiis imperias qarTvelebi ar aRiqvamdnen ucxoeTad, am sityvis sruli gagebiT, aramed ucxoobis, mwirobis qveyanad. zogierTi mzeras ufro Sorsac miapyrobda, rogorc ilarion qarTveli, romelmac italiamde miaRwia, anda ioane aToneli, roca aTonidan espaneTSi gaparva daapira, radgan aToni misi SexedulebiT “ucxoeTis” funqcias ukve veRar asrulebda.

qarTvelebi ar cdilobdnen gancalkevebas, ar iswrafodnen ginda Tu ara qarTuli monastrebis Seqmnas, nebierad ukve arsebul – saba ganwmedilis, svimeonis sakvirvel mTaze, sinis da mraval sxva savaneSi saxldebodnen.

aseve roca qarTveli mefeebi da feodalebi saqarTvelos sazRvrebs gareT monastrebs aSenebdnen an asaCuqrednen maT, es sulac ar iyo aucileblad qarTuli monastrebi. daviT aRmaSeneblis (+ 1125 w.) biografi wminda mefis Sesaxeb gvatyobinebs, rom aman “lavrani da sakrebuloni da monasterni ara TvisTa oden samefoTa, aramed saberZneTisnica, mTawmidisa da borRaleTisani (bulgareTisa), mermeca asureTisa da kviprisa, Savisa mTisa, palestinisani, aRavsna keTiliTa, ufrosRa saflavi uflisa Cvenisa ieso qristesi da myofni ierusalemisani TviToferTa mier SesawiravTa ganamdidrna” da “mTasa sinasa, sada ixiles RmerTi mose da elia, aRaSena monasteri da warsca oqro mravalaTaseuli...”

xolo arqiepiskoposi timoTe gabaSvili (XVIII s.) Tavis “mimosvlanSi” da aToneri wyaroebi mowmoben, rom aTonis berZnuli monasteri filoTeosi kaxeTis mefis leonis (XVI s.) SesawiraviT iyo aRdgenili.

da piruku. roca bagrat III (978 – 1014) axali sveticxovlis aSeneba gauWirda, daxmarebisTvis man bizantiis keisars basili II mimarTa da saqarTvelos mTavari taZari misi SewevniT iyo agebuli.

m epoqis gamoCenil qarTvel moRvaweTa da wmindanTa didi nawili Tavisi samSoblos farglebs gareT gabrwyinda. aqedanaa Cveni moRvaweebis ucxouri zedwodebani – ierusalimeli, aToneli, kaliposeli, ulumboeli. am epoqisa da imdroindeli qarTvelobis simbolur da idealur warmomadgenlad efTvime aToneli SeiZleba miviCnioT – iverTa lavris winamZRvari da mTeli aTonis sulieri moZRvari, qarTuli kulturisa da sityvierebis erT-erTi udidesi burji da Sua saukuneTa berZnuli literaturis erT-erTi yvelaze ganTqmuli da popularuli nawarmoebis – “ambavi balavarisa da ioasafisa” avtori, romelic mravali eris da sarwmunoebis SvilTa sayvarel sakiTxavad iqca.

axal viTarebaSi Cabmis survili da niWi qarTvelebs sxva drosac ara erTxel gamouCeniaT, da, sxvaTa Soris, naklebad xelsayrel SemTxvevebSic, maSinac ki, roca Tavis Sekaveba da Caurevloba bevrad ufro momgebiani iqneboda. rogorc Cans, is, rac sruliad ar gaaCndaT Cvens winaprebs, es karCaketilobis unari iyo.

II

amis gamo did sakvirvelebas warmoadgens is faqti, rom mas Semdeg, rac qristianoba damkvidrda saqarTveloSi, Cvidmeti saukunis manZilze saqarTvelos eklesia uryevad icavda marTal sarwmunoebas – kaTolike eklesiis moZRvrebas. “iberni qristianebi arian, da am sarwmunoebis wesebs CvenTvis cnobil yvela erze ukeT icaven”, - werda VI saukuneSi didi istorikosi prokopi kesarieli. xuTi-eqvsi aswleulis Semdeg, jer didi mama giorgi aToneli, mere ruissa da urbnisSi Tavmoyrili mamebis mTeli kreba adasturebda, rom im droidan, rac qarTvelebma icnes WeSmariti sarwmunoeba, ukve aRar uRalatiaT misTvis, da aRarc uRalateben, “arRara midrekil varT marcxul gina marjul da arca mivdrkebiT, Tu RmerTsa undes”. xolo ukve XIX saukuneSi ruseTis eklesiis yvelaze sruli istoriis avtori mitropoliti makari bulgakovi, mokled mimoixilavda ra saqarTvelos eklesiis aTasxuTaswlian sarbiels, ase werda: “ara erTxel cdilobdnen saqarTveloSi SeRwevas... mwvaleblobani da crumoZRvrebani, saxeldobr: petre fulonis mwvalebloba, romelic qadagebda, rom samwmidaos sagalobels unda daematos romeli jvars-ecva CvenTvis, albanelTa mwvalebloba, romlebic Tavdapirvelad (650 w. axlos) albaneTSi gamoCndnen da metwilad maniqevelTa da sxva asurel eretikosebis cTomilebaTa Tanaxmad aswavlidnen; dabolos monofizitebis mwvalebloba, romlebic, SeiWrnen ra cbierebiT da motyuebiT somxeTis eklesiaSi, fiqrobdnen, rom iveriis binadrebsac aseve aiyolieben. magram yovelive es amaod: pirveli mwvaleblobis winaaRmdeg saqarTveloSi iyo moZRvarTa kreba, romelmac sazeimod dagmo igi; meores winaaRmdeg moZRvarni saRvTo sityvis maxviliT aRiWurnes, mefeni – mTeli Tavisi ZalauflebiT, eri – aSkara zizRiT; mesame kirion kaTolikosma SeaCvena, aukrZala ra amasTan Tavis samwysos SecTomilebTan urTierToba. icavda ra amdagvarad mTelis siwmindiT da dauzianeblobiT mamaTa marTlmadideblur sarwmunoebas, yvela areulobasa da gasaWirSi saukuneTa manZilze qarTveli eri axerxebda TavisTan RvTismosaobis dacvasac, romelsac zogjer uneblied ucxotomeli meTvalyurenic ki samarTlianad aRniSnavdnen”.

mitropolit makaris teqsti, zogierTi niuansis gamoklebiT (kirionma ki ara, somxurma ierarqiam aukrZala Tavis samwysos qarTvelebTan urTierToba), sworad asaxavs istoriul sinamdviles, magram is vinmes idealizaciad SeiZleba moeCvenos, miT umetes, Tu gaviTvaliswinebT, erTis mxriv, qarTveli eris kataklizmebiT aRsavse istorias, xolo meore mxriv, mwvaleblobaTa da ganxeTqilebaTa oromtrials, romelic Tansdevs qristianuli eklesiis amqveyniur Tavgadasavals. ra ar unaxavs saqarTvelos eklesias: didi ayvaveba, gamoCenili moRvaweebi, wminda mefeebi; unaxavs agreTve aoxreba da ganadgureba, mowameebi mdabiurTa da mefe-mTavarTa Soris, mRvdlebi, trapezis win moklulebi, ise rom maTi sisxli, JamTaaRmwerlis TqmiT, aRireoda uflis uwmindes sisxlTan; unaxavs saeklesio zneTa dacema, ise rom, imave JamTaaRmwerlis sityviT, TviT RvTis saxlidan gamodioda yoveli urjuloeba da codva, unaxavs uRirsi msaxurebi, sarwmunoebis moRalate mefeebi, unaxavs Tavisi nominaluri mospoba, roca mas avtokefalia waarTves, mere sazogadoebis mier gariyva da TiTqmis sruli mospoba, ukve nominalurad ki ara, aramed namdvilad. ar unaxavs saqarTvelos eklesias mxolod erTi ram – Tavis cxovarTa ezoSi met-naklemad SesamCnevad SemoWrili mwvalebloba da eretikosebi qarTvel mwyemsTavarTa da mRvdelmTavarTa saydrebze.

riTi SeiZleba am sakvirvelebis axsna? udidesi qarTveli mama wminda giorgi aToneli amas RvTis nebas miawerda. “arRara midrekil varT... da arca mivdrkebiT, Tu RmerTsa undes”. vgonebT, amao iqneboda raime sxva, miwieri sayrdenis Zieba, raime specifikuri Tvisebebis an gansakuTrebuli erovnuli saxasiaTo niSnebis, anda unikaluri istoriuli, geografiuli da sxva pirobebis saxiT. marTlmadideblobis niWi wmindad RvTis niWia, mis RvTaebriv nebaze damokidebuli da miT ganpirobebuli. da im wams, roca ufali mis CamorTmevas moindomebda, saqarTvelos eklesiis es erT-erTi umTavresi da saukeTeso samkaulic gaqreboda. magram Zvel qarTvel mamebs swamda, rom RvTis es wyaloba saqarTvelos eklesias TviT uflis meored mosvlamde SerCeba.

mainc rogori iyo Tavad qarTvelebis monawileoba am niWSi? roca me-20 saukunis dasawyisSi ruseTis imperiaSi saqarTvelos eklesiis avtokefaliis aRdgenis sakiTxi ganixileboda, avtokefaliis erT-erTi mowinaaRmdege werda, rom qarTvelebi, rogorc yvelasaTvis cnobilia, yvela sxva qristiani erisagan sarwmunoebis sakiTxebis mimarT mudam gulgrilobiT gamoirCeodneno, risi damadasturebeli isaa, rom maTTan arasodes yofila mwvaleblobani, ganxeTqilebani da sxva amdagvario. saintereso mosazrebaa, magram sinamdvileSi, Tuki SesaZloa saqarTveloSi mwvaleblobaTa ararsebobis miwieri mizezis moZebna, es yovel SemTxvevaSi am eris warmomadgenelTa sarwmunoebis sakiTxebisadmi gulgriloba araa. upirveles yovlisa, sarwmunoebisadmi gulgrili eri am sarwmunoebas aTas Svidasi wlis manZilze ver SeinarCunebda TiTqmis ganuwyveteli sastiki devnis pirobebSi sxva da sxva rjulierebis da urjuloebis matarebelTagan. amasTan saqarTveloSi wamebul martvilTa uZvelesi “aqtebi” ara marto sarwmunoebisadmi erTgulebas warmoaCenen, aramed mis Segnebul aRsarebas da masTan dapirispirebul umarTebulo rwmenaTa safuZvlian uaryofas. dogmatikuri gadaxrebis mimarT sifxizle, maTTan sityviT da saqmiT brZola saqarTveloSi sulieri cxovrebis erT-erT mniSvnelovan mxares warmoadgenda. am brZolas ara iSviaTad Tan gadaxrebic sdevda – sulxan-saba orbelianis devna, antoni kaTolikosis gaZeveba, SoTa rusTavelis, viTarca eretikosis, mravalsaukunovani gmoba.

III

da kidev erTi paradoqsi, Tumca, Tu davakvirdebiT, paradoqsi moCvenebiTi: mkacr da zogjer gadaWarbebul marTlmorwmunoebas ucxo sulieri movlenebisadmi Semwynarebluri, samarTliani midgoma SeeTavseboda. amis dadastureba faqtiurad yvela religiuri moZRvrebisa da praqtikis mimarT SeiZleba, romelsac ki qarTveli eri Tavis istoriul gzaze Sexvedria. Cven ki amJamad or moZRvrebaze SevCerdebiT, romlebic Tanamedrove samyaroSi yvelaze ufro SesamCnev da aqtiur rols TamaSoben – kaTolicizmze da mahmadianobaze.

kaTolikur samyarosTan, ane dasavleTis qristianebTan, qarTvelebs urTierToba uZvelesi droidan hqondaT. wminda ninos cxovrebaTa yvela redaqciebi saqarTvelos eklesiis dabadebasTan da Tavad dambadebelTan dakavSirebiT moixseneben saqristianos dasavlur nawils, romis saydars da iqidan miRebul molocvas da kurTxevas. maTi cnobebiT, ninos mamam moaqcia da monaTla erTi-erTi galuri (“branjuli”) tomi. maTive cnobiT, gaigo ra saqarTvelos monaTvlis da sveticxovlis saswaulis Sesaxeb, romis “wmida patriarqma papam” (sabininis varaudiT, es wm. silibistro, 314-335 ww., unda yofoloyo) saqarTveloSi Tavisi diakvani gamogzavna weriliT, romelSic qebas asxamda ninos. xolo ukve Cven dros, gasuli saukunis dasawyisSi qarTvelma kaTolike berma mixeil TamaraSvilma gamosca sabuTebis cnobili korpusi qarTul-dasavleTevropul sarwmonoebriv, politikur da sxva urTierTkavSirze V-XVIII saukuneTa manZilze, maT Soris, qarTvel mefeTa mimowera romis papebTan. qristianuli samSoblos gagebaSi ilarion qarTveli, ioane, efTvime da giorgi mTawmidelebi Sors scildebodnen konstantines yofili imperiis aRmosavlur nawils, sadamdec igi istoriulma bedma TandaTanobiT daiyvana. qristianuli samyaros farTo gageba bizantiis dacemis Semdegac rCeboda. XV-XVI saukeneebSi qarTvel politikosebs (mefe konstantine III da sxvebs) ara erTxel miumarTavs romis papebisa da evropel (espanel, burgundiel, frang) xelmwifeebisaTvis erToblivi laSqrobis winadadebiT konstantinepolis ganTavisuflebis mizniT.

simbolurad gamoiyureba ioane da efTvime aTonelebis cxovrebis avtoris giorgi mTawmidelis mier aRwerili qarTveli aToneli beris gabrielis da italieli moRvawis leonis megobroba da maTi xangrZlivi saubrebi, Tumca orivem mxolod Tavisi mSobliuri ena icoda. “maTi siwmidisagan yovelive SesaZlebel iyo da sarwmuno”, - ganmartavs am saswauls giorgi aToneli.

TviTon giorgi aToneli, 1054 wlis ganxeTqilebis Tanamedrove, kaTolike eklesiis orive nawilis erTobis momxre iyo, amarTlebda dasavleTis saRvTismsaxuro wesCveulebebs, adasturebda romis eklesiis marTlmadideblobas, iseTsave uryevs saukuneTa ganmavlobaSi, rogoric, misive mowmobiT, saqarTvelos eklesiis moZRvreba iyo.

mokled CamovTvliT kidev ramdenime faqts. wminda mefe daviT aRmaSenebeli (XI-XII ss.) qarTvelTa laSqars wminda miwaSi jvarosnebis dasaxmareblad agzavnis. da TviTon Rebuloba maT daxmarebas. didgoris erTa omSi (1122 w.) musulmanuri koaliciuri jaris winaaRmdeg daviT mefis mxareze orasi frangi meomari ibrZoda. 1459 wels qarTvel mefes giorgi VII (1446-1466) romis papis pius II elCi eaxla konstantinepolis ganTavisuflebaSi monawileobis winadadebiT. es miwveva gulTan ise axlo iyo mitanili, rom misTvis giorgi mefe da amboxebuli feodalebi droebiT erTmaneTs Seurigdnen. imave saukunis damlevs imave mizniT qarTveli mefe konstantine espaneTis mefes izabelas erTobliv laSqrobas sTavazobs. ama da Semdgom periodSi qarTveli mefeebi keTili ganwyobiT epyrobian saqarTveloSi kaTolike misionerebis moRvaweobas. kaTolikos-patriarqis kalistrates (+ 1952) mier moyvanili cnobiT, XVIII saukunis gamoCenili saxelmwifo moRvawe givi amilaxvari materialurad exmareboda, rogorc qarTvel samRvdeloebas, iseve saqarTveloSi moRvawe kaTolike mamebs.

amave saukunis eklesiis, saxelmwifosa da kulturis didi moRvawis sulxan saba orbelianis wignSi “mogzauroba evropaSi” kaTolikuri samyaro warmodgeba, rogorc qristianuli ekumenis ganuyofeli nawili, sadac bevri ramea Taviseburi, magram principulad miuRebeli araferia. magaliTad, stigmatebi, marTlmadidebelTaTvis ratomRac kaTolikebTan cilobis kidev erT sagnad rom gadaqceula.

qarTuli marTlmadideblobisa da romauli kaTolicizmis urTierTdamokidebulebaSi yvelaze naTel furcels wminda didmowamis dedofal qeTevanis WeSmaritad ekumenikuri figura warmoadgens, romelic saSineli wamebiT ewama qristesTvis iranSi 1624 wels. wminda dedofali Tavisi cxovrebis ukanasknel da yvelaze mZime periodSi sulier nugeSs kaTolikur misiaSi portugaliel avgustinel berebisgan iRebda. maT golgoTis gza dauloces wminda qeTevans, Semdeg wamebuli dedoflis neSti damales, nawili saqarTveloSi gadasces, ori nawili ki kaTolikebma TavisTan daicves – erTi goaSi (indoeTi) iqaur monasterSi, meore ki romSi wminda petres taZarSi daasvenes, sadac dRemde imyofeba.

roca qarTvelebis islamTan damokidebulebis sakiTxze gadavdivarT, aucileblad unda gavixsenoT, rom im qalaqis zeciuri mfarveli, sadac Cveni konferencia tardeba, yofili mahmadiani da erovnebiT arabi gaxlavT. Cven ar vapirebT qarTvelebis mahmadianobasTan damokidebulebis tragikuli istoriis Selamazebas, es SeuZlebelicaa. magram sakvirvelia, rom aTasi wlis manZilze mahmadis mimdevarTagan gadatanili tanjva-wvalebis Sedegad qarTvelebma mahmadiani erebis mimarT ara marto mtruliAdamokidebuleba ar gamoimuSaves, aramed maTi kulturisadmi da sarwmunoebrivi cxovrebisadmi pativiscemis da interesis SenarCuneba SeZles. islamur samyarosTan urTierTobis tragikuli gamocdileba paradoqsulad Sejamebulia didi qarTveli poetis vaJa-fSavelas poemaSi “stumar-maspinZeli”, sadac mahmadiani qistebis da qristiani xevsurebis sisxliani da Seurigebeli dapirispirebidan musliman joyolasi da misi meuRle aRazas da maTi SemTxveviTi stumris, maTTave TvistomTa mier wamebuli qristiani zviadauris Zmuri Tavdadebuli siyvaruli warmoiSoba, romelmac es sami adamiani sikvdilis miRma samudamod SeaerTa.

islamisa da misi mimdevrebis aseTi winaaRmdegobrivi aRqmis fesvebi uZveles droebaSi imarxeba, am religiis aRmocenebisa da arabebis saqarTveloSi Semosevis epoqaSi. maSin islamis samxedro, politikur da sarwmunoebriv eqspansiasTan brZolis simbolod ukve xsenebuli wminda abo iqca – axalgazrda mahmadiani baRdadidan, romelic saqarTveloSi gaqristianda da amis gamo Tbilisis muslimani mmarTvelebis mier sikvdiliT daisaja. misma megobarma iovane sabanisZem dawera abos martviloba, rogorc patriotizmis saqarTveloSi pirveli da, Cveni azriT, dRemde ubadlo manifesti. magram amave dros, esaa himni, saxotbo sagalobeli yofil ucxoelze tomiT da rjuliT, romelmac Tavi gawira TiTqmis daRupvis gzaze damdgari qarTveli eris gadasarCenad. sabanisZe ar eWvobs Tavisi eris sarwmunoebis, qristes religiis upiratesobis gamo, magram madlierebiT da aRfrTovanebiT Sepyrobils, mas im erisa da im religiis sruli ugulebelyofac ar ZaluZs, romelsac Tavdapirvelad misi megobari da gmiri ekuTvnoda. “ese naSobi iyo abrameani, - warmogvidgens sabanisZe Tavis gmirs, - ZeTagan ismaelisTa, tomisagan sarkinozTaisa, da ara Tu ucxoisagan Teslisa, arca xarWisagan Sobili, aramed yovladve arabielTa Tesli, mamulad da dedulad, romlisa mama misi da deda misi da Zmani da dani misni iyvnes munve qalaqasa mas Sina baRdads babilovnisasa... da swavlul iyo mwignobrebiTa sarkinozTaiTa, ZeTa ismaelisTa, ZeTa abrahamisTa, naSobTa agarisTa”. sabanisZes TiTqos eamayeba abos arabuli sisxlis siwminde da siZvele, misi mahmadianuri keTilSobileba. miT umetes, rom aq cxadia pavle mociqulisadmi mibaZva, ebrauli sisxliT da iudeuri, uriastanuli keTilSobilebiT Tavs rom iwonebda.

mogvianebiT X saukuneSi arabebma abul-yasemis meTaurobiT awames yvelis-cixis 133 mcveli da maTi meTauri mixeil-gobroni. tbeTis episkoposma stefanem, romelmac maTi martviloba aRwera, aRniSna didi saswauli, romelic wminda mowameTa saflavebze xdeboda: yovelRam cidan lamprebis msgavsad CiraRdnebi eSvebodnen da mTeli Rame im adgilze anaTebdnen. TiTqmis daujerebelia, rom qristianTa da qristianobis ganmadidebeli aseTi sakvirvelebis gadmomcemi amaze ar Cerdeba da umatebs, roca emir abul-yasems am saswaulis ambavi Seatyobines, man upasuxao, rom igive sarkinoz meomrebis zedac xdebao, romlebic berZenTa mier moikvlneno. es “uadgilo” CanarTi kidev gasagebi iqneboda, Tuki avtori emiris sityvebs ukuagdebda, rac Cveulebrivia msgavs SemTxvevebSi, rogorc tyuils anda eSmakis oinebs. cota adre manve xom mTeli simkacriT mwvaloblaTa mimdevrebi gakicxa, magram exla ver kadrulobs sarkinoz meomarTa saflavebTan saswaulTa mowmobaze gmobis saSjeli moawios.

es unari, sadac ki SesaZloa, miukerZoeblad da mowonebiTac ki islamuri samyaros aRqmisa qarTvel kacs mravalsaukunovanma sisxlianma gamocdilebamac ki ver daukarga. daviT aRmaSeneblis istorikosi mwared dastiris Turqman urdoebis mier saqarTvelos darbevas, magram amave Turqmanebis mbrZanebels maliq-Sas ase axasiaTebs: “rameTu iyo kaci igi maliq-Sa viTarca sididiTa kideTa mpyrobelobisaTa Seusworebel, egreTve saxiTa sitkboebisaTa da saxierebiTa aRmatebul yovelTa kacTasa, romlisani mraval arian da sxuanica uricxvni sacnaurebani, marTmsajulobani, mowyalebani, qristianeTa siyvarulni, da, raTa ara ganvagrZoT sityva, yovlad uboroto rame goneba yovliT-kerZo aqvnda”. es xom TiTqmis RvTaebis aRweraa. aseTi sityvebi mematianem Tavisi gmirisTvis, didebuli daviT aRmaSenelisTvisac ki ar gaimeta.

qarTul-islamuri Tema patara TiTqmis Tanamedrove ambiT minda davamTavro. is me arqimandrit rafail karelinis, “ekumenizmis eresTan” cnobili mebrZolis wignSi amovikiTxe. roca momavali kaTolikos-patriarqi, maSin ki episkoposi efremi, uRmerToTa mier dapatimrebuli, sakanSi Seiyvanes, iq Tavisufali dasawoli adgili ar aRmoCnda. maSin erTma mahmadianma tusaRma Tavisi adgili dauTmo, TviTon ki iatakze moikalaTa. meufe efremma mas Tavis gverdiT dawola SesTavaza, magram mahmadianma uari ganacxada, vinaidan me RvTis kacis gverdiT wolis Rirsi ara varo. am epizodma ori sakiTxi gamoiwvia CvenSi: SesaZlo Tua, siwmindis pativismcemeli iyo, Tuki mas odnav mainc ara xar naziarebi, da _ meufe efremis yoveli Tanamorwmune Tu SeZlebda RvTis kacis ganWvretas patimarSi, romelsac pirvelad xedavs?

kidev erTxel gavimeoroT es SekiTxva: “Che ti dice la patria?” – “ras geubneba Sen samSoblo?”

is uwyeba, is, modur sityvas Tu vixmarT, mesiji, romelsac Cveni istoria, Cveni kultura, Cveni winaprebis magaliTi Seicavs, SegviZlia, Cveni azriT, Semdegi sami cnebiT, Semdegnairi triadiT gamovxatoT: TanamSrobloba, marTlmadidebloba, ekumenizmi.

dekanozi ioseb zeTeiSvili